Vulkanoloogia

Olen kogu aeg kasutanud vulkanoloogiat loengus sellise eriala näitena, mille eesti termineid pole suurt kuskilt võtta, kuna sellega lihtsalt ei tegeleta eesti keeles. Nüüd nii ongi, et ei tea. Pyroclastic flow? Kuigi nii lihtne asi on ilmselt ka kooli geograafiaõpikus olemas.

Kõigepealt ronisin vulkaani otsa: Merapi, Indoneesia kõige aktiivsem. Ronida oli tore ja täitsa jaksasin; kui juhendi järgi pidi terve inimene ära käima 5 tunniga, ülejäänud 9ga, siis mul läks 5:30. Aga üleval võttis suu ammuli ja jala värisema küll. Et muidu nagu mägi ikka, ainult ajab kohati tossu välja, ja siis järsku tuleb vastu silma järgi mitusada meetrit sügav ja sama lai püstloodis seintega auk, mille põhjas podiseb ja visiseb. Ma üldiselt nagu ei kardaks kõrgust, aga selle serva peal liigutasin ennast küll hästi ettevaatlikult, nt tundus fotoka väljavõtmine tõsise tasakaaluharjutusena, mida oleks kindlam teha istudes. Väga äge koht.

Seejärel kohtusin Belgia vulkanoloogiga, kes koos kahe kohaliku kandja ja hunniku varustusega sealsamas lähedal telkis. Turiste praegu palju pole, mistõttu sain privaatloengu interesting fenomenonidest (lugeda groteski piiril balansseeriva prantsuse aktsendiga). Üks kandjatest oli turistidega tipus olnud ka 2010 purske alguses, kui kirjeldatud august järsku kuumi kive hakkas välja lendama. Ta nägi praegugi veel ehmatanud välja.

Ja lõpuks käisin teisel pool mäge vaatamas 2010 purske jälgi. See püroklastiline vool (või misiganes) on 700-kraadine gaasi ja kivide segu, mis liigub mööda mäekülge alla kiirusega 300 km/h. Niimoodi valmistataksegi Pompeii laadseid muuseume. Kõik on nagu enne oli, ainult hästi läbiküpsenud ja 5 mm lumivalge tuhakihiga kaetud. Niisuguseid talviseid vaikelusid näidati ainult pildi pealt, aga külad olid osaliselt rusuvooluga kaetud ja mahajäetud praegugi. Üks tädi, kes rusuvälja peale tehtud krossiraja ääres küpsiseid ja limonaadi müüs, näitas naerdes näpuga enda alla et mu küla on umbes seitse meetrit sealpool. (Krossirada oma motorolleriga muidugi proovisin. Hämmastav riistapuu.)

Ja täna tegin vastu. Kui söögikoha kelner (sõin nii kohalikus kohas, et enamus laudu olid madalad ja toolideta ja lusika asemel toodi kätepesukauss) pärast tuli miski paberiga ja sealt püüdlikult ette luges "känn ai teik ä piktsö viz juu", siis andsin oma fotoka ka.