Eile hommikul kohtasin seda Edelweissi matkaseltskonda, kellega liitumine, kui siiakanti tulek otsustatud sai, jäi ainult kohtade puudumise taha. Neil olid maanteerehvid all ja nad tsillisid kohvikus. Täitsa hea et polnud kohti.
Seejärel sihtisin jälle üht teed piiri lähedal, aga minu teada täiesti turvaliselt Tai poolel. Sinna ei lastud kohe üldse, kusjuures mulle tundub et piir oli vahepeal asukohta vahetanud ja isegi reljeef oli muutunud, üks täitsa kaardil olev tee lõppes otsa, sest järsk org oli ees. Mine tea, pehmest kivimist mäed.
Täna seevastu lubati jälle otse mööda piiri sõita, kui olin ära käinud mäe otsas buda templis, kus oli täielik (ka tuule-) vaikus, sest sinna viiv tee oli üles kaevatud, läbi sai ainult motikaga ja ilmselt sellest tulenev turistipuudus oli suveniirimüüjad sundinud oma putkad kinni panema. Pildil loojub päike Myanmaris. (Kas vaatate neid pilte suurelt ka? Kui ei, siis olgu seletatud et all servas on okastraat. Kohati oli seda täiendatud teritatud toigastega.)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar