Postkontor oli linna ääres olemas, aga postkaarte ei müüda ei seal ega suveniiriputkades. Ja kella kaheksane buss soovis juba 19:15 välja sõita nii et ei jäänud aega vettki kaasa osta. Aga mis peamine, siin tuli tõesti täitsa peale niisugune õnnis mittemidagitegemise tunne et lihtsalt istusin ega otsinud postkaarte.
Nagu Lonely Planet ütleb, sobib see maa edasijõudnud reisijale, kellel kõik muu juba käidud. Mul ei ole, eks peab siis tagasi tulema kui on. Praegu ei osanud ma siin midagi peale hakata ja kiirustan edasi mägede poole. Natuke süümekas on, et teen maale liiga, aga lohutan ennast et küllap teinekord.
(Kirjutatud bussis ööl vastu kolmapäeva,
alles nüüd saan ära saata. Boliivias tuleb wifit harvem vastu ja ka mu telefon ei levi siin)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar